räägime rahast

see aasta tuleb lihtsalt way to success. olen enda mindseti nii palju muutnud, ja endale mingid teatud reeglid seadnud, ja tunnen juba praegu kuidas need vilja kannavad. mõtlesin, et teen väikese postituse ka selle kohta, to hold myself accountable niiöelda.

igatahes minu põhi ideed selleks aastaks, how to not go broke ja kuidas oma sissetulekud mitmekordistada. ühesõnaga, tava tööga igast tööst pool läheb kõrvale, pool jääb endale kasutada. onlyst teen väljamakse iga esmaspäev, 1/3 summa ulatuses. ehk siis võtan välja summa, nii et mul oleks võimalik veel 2 nädalat sama summa välja võtta. tegelikkuses endale kasutamiseks jääb sellest mega väike osa, maksan osad arved, 20% läheb savings'itesse, 20% läheb investeerimisse, ja mis üle jääb, jääb endale kasutamiseks.

olen nüüd kuskil 3 kuud tegelenud investeerimisega, aga ma ütleks, et esimesed 2 kuud mul ei olnud väga õrna aimugi mida ma teen seal, ja nüüd alles vaikselt hakkab asi edenema, ja ütleme nii, et im positive. minu üks lolle omadusi on, et mulle ei meeldi nõu küsida ja õppida targematelt, vaid mul vaja asjad ise läbi proovida ja õppida enda vigadest. 😅 kunagi kui krüptoga tegelesin, lasin ka esialgu oma kontod 3 korda nulli ennem kui aru sain mida ma teen. 😂 aga sain aru, et trade'ing mulle ei sobi, kuna mul pole püsivust, ja see tõttu hakkan lolle ja läbimõtlemata tehinguid tegema. investeerimisega see eest, endal peale tehingu tegemist väga mängimis ruumi ei jää.

see aasata võtsin enda jaoks üsna tugevalt luubi alla eesmärkide seadmise, ja nende täitmise. tegin aasta alguses nimekirja asjadest mida kindlasti see aasta kavatsen saavutada, või mida tahan teha. lisaks olen seadnud iga kuu lõpus järgmise kuu eesmärgid, ja need kõik kirja pannud. ja siis taas kuu lõpus vaadanud üle enda saavutused, kordaminekud ja teinud linnukesed täidetud goal'idele, et oleks ülevaade enda arengu üle.

main goal see aasta oleks lahti saada kõigist laenudest ja järelmaksudest, mida ma siin aastatega korjanud olen. ma olin väga pikki aastaid see, kes käis tööl umbes miinimumi eest (vahepeal isegi vähem) ja iga kuu sai elatud niiöelda peost-suhu. palgast jätkus vaevu arvete maksmiseks, ja kuu lõpuks olid alati rahad läbi. tavaline oli see, et ei saanud näiteks süüa osta seda mida tahtsid, vaid pidid ostma seda, mida oli võimalik. endale millegi lubamisest rääkimata. see tõttu ei olnud ma harjunud, kui sissetulekud pisut kasvasid, ja tundus et nüüd on kohe võimalik endale igasugu asju osta, selle asemel, et 'ülejäävat' kasvatada. ja loomulikut see kuradi A6 mille faking remondiarvet ma maksan siiamaani, olgugi et seda autot nüüdseks ei ole mul vist juba kaks aastat enam 😃

mõnes mõttes on mul väga hea meel, et sellist elu elasin. see on mulle õpetanud toimetulekut ja ka näiteks kuidas toiduga üsna väikese eelarvega toime tulla. üritan siiani hoida küllaltki samat joont väljaminekute osas, mis minevikus, olgugi et sissetulekud on vahepeal korduvalt mitmekordistnud.

teine selle aasta goal oleks aasta lõpuks tekitada passiivne sissetulek üüri ja muude maksete suuruses, mis tundub praegust tempot arvestades küllaltki reaalne.

kui ma ei eksi siis äkki jay-z(?) quote oli et : if you can't buy it twice, you can't afford it. ja see on mu selle aasta moto 😃

ma ei ole peale seda A6 endale ühtegi autot ostnud, esiteks kuna ma sain neist summadest, mis sinna alla läksid, kerge trauma, ja teiseks kuna koguaeg on kõik suht käe-jala juures olnud, siis ei ole nagu otsest vajadust auto järgi olnud. aga nüüd olen otsustanud, et enne suve tahaks mingi uue miisu endale ikka vaadata. aga see kord üritaks pisut targemat teed pidi minna. ehk siis, miks ma ei taha kohe osta, vaid alles suveks, ühtegi liisingut ega laenu ma endale enam võtta ei taha. ja kavatsen järgida seda 'if you can't buy it twice, you can't afford it' põhimõtet, ehk siis vaatan mai kuus, mis summa on mul investeerimis kontole kogunenud, ja auto ostaks siis umbes samas väärtuses (et sama summa jääks veel investingusse ringlema)

ma kogu sellel teemal üsna roheline alles, ja eks see kogu postitus oli ka rohkem iseendale, et kui märk on maas, siis nagu suurem vastutus enda lubadustes kinni pidada. aga kui keegi juhuslikult soovib minu siiani korjatud tip'e ja näpunäiteid laenudesse investeerimise kohta, siis hit me up ✌🏽, nagu ma juba mainisin ma veel suht roheline, aga jagan enda teadmiseid hea meelega.

Päikest ja ma out 🖤

getting rid of my own toxic traits

täna tuleb küll suht deep postitus, aga i felt inspired ja tahtsin lihtsalt enda mõtted kirja panna.

anyways minu üks kõige halvem omadus on see, et terve elu olen mõelnud, et kui keegi (sõber/partner..jne) käitub ja mõtleb teisiti kui mina, siis it's my way or high way. olen alati püüdnud enda ideoloogiaid peale suruda, ja kui teised endiselt arvavad teisiti, siis ärritun ja tujutsen. olen olnud suhtes õnnetu ja kurtnud, kuidas mu partner on toxic ja kohtleb mind sitasti. püüdnud teda muuta, mistõttu võiks öelda, et praktiliselt alati inimesed võtavad just sisse kaitsepositsiooni ja on sinu vastu veel okkalisemad. ja see pole nii mitte ainult armusuhetes, vaid ka sõprus.

olen siin viimasel ajal püüdnud palju lugeda, ja arendada just enda emotsionaalset ja sisemist poolt. olen aru saanud, et armastus võib tekkida ka inimeste vahel, kes actually vibe'vad täiesti erinevatel sagedustel. aga fakt on, et kui teie vibe on täiesti vastandlik, siis võib seal olla armastust nii palju kui tahes, but it's never gonna work. võid püüda muuta teist inimest, kui ka ennast, kuid varem või hiljem lendab see asi laiali.

inimeste, ja ka minu toxic trait on see, et erimeelsuste korral kohe püütaksegi üksteist enda visiooni järgi kujundama, ja mingisse teise kasti suruma hakata. selle asemel, et lihtsalt saata nende poole armastust ja häid emotsioone. sest tegelikult olgem ausad, sa võid tunda inimest läbi ja lõhki, aga sellegipoolest ei tea sa, mis tegelikult toimub teise inimese sees. lihtsalt spread the love ja see võib (muidugi ei pruugi) lahendada kõik teie probleemid.

mis mind seda kirjutama ajendas, on just lõppenud sõprussuhted. ma olen alati tundnud viha/pettumust, midaiganes, ja hakanud süüdistama teist inimest, et ta minu arvates valesti käitus või ütles.. aga in reality, ei tea ma kunagi, mis teda just nii käituma pani. vahest tuleb lihtsalt leppida, et meie energy ja ellusuhtumine on täiesti erinev, ja see ei tähenda, et üks või teine oleks õige/vale , halvem/parem, lihtsalt teistsugune. mida rohkem me pushime sellist suhet enda ellu, seda õnnetumad ja 'toxic'umad on mõlemad pooled. tuleb lihtsalt üksteisest lahti lasta, soovida häid soove, ja liikuda mõlemad sinna suunda, kuhu viib just meie tee.

ma ei tea kuidas on teiste kõhutunne, aga minu intuitsioon ei ole veel mitte kunagi mind alt vedanud. peaaegu alati suhtlemise alguses, olgu see siis sõber või potensiaalne kaaslane, ütleb mu sisetunne mulle, if its meant to be, või pigem ei. aga enamasti on tahtmine, et asi toimiks, nii suur, et otsustan enda kõhutunnet mitte kuulata ja sellegi poolest üritada asja toimima saada. ja ausalt ei saa ma siiani mitte ühtegi erandit tuua, kui see lõppkokkuvõttes oleks hästi lõppenud. vahest lihtsalt võtab arusaamine, et asi ei toimi, kauem aega.

kokkuvõtteks loo moraal (ka mulle endale, sest ma võin seda teoorias mõista, kuid praktika on iseasi) :

• sa ei tea kunagi, mis toimub teise inimese sees.
• kui hoiad ise seetõttu enda sees viha ja negatiivsust, siis tõmbad seda ka ligi, nii et püüa armastada ja arusaada ka siis, kui see käib risti vastu sinu sisemusega.
• ära püüa inimesi muuta, vaid armasta neid sellisena nagu nad on. ja kui sa seda nii ei suuda, siis lase neist lahti, mitte ära muuda mõlemat poolt 'toxic'uks
• mõned inimesed lihtsalt ei sobi meie energiavälja, see ei tähenda, et me neid-ja nemad meid, ei armastaks.
• if it kinda doesn't feel right, it proabably ain't
• armasta ja püüa mõista ja tõenäosus on, et ka sind armastatakse ja püütakse mõista

kolmapäevane mõtteterake kõvadele meestele

 Ma mõtlesin, et ma ei adresseeri seda teemat ja ei raiska aega selle peale, AGA kuna neid tüüpe keda see puudutab pole mitte üks-kaks, vaid igapäevaselt ja hordidena, siis here i am. Also siia ka väike trigger warning kõigile lumehelbekestele vulgaarse kõnepruugi pärast.

Eniveis, järjest rohkem ja rohkem on mu DM’ides mingeid täiesti random jorsse jutuga umbes ‘sa ei saa endale mitte kunagi meest’ ‘sa oled nii odav, kas sul häbi pole’ ‘ükski mees ei taha sellist litsi’.. Ja ma saan aru, et see pole ainult minul nii, vaid paljudel paljudel neidudel.

Nagu first of all, see, et sa arvad, et sa oled niivõrd tähtis, et kellelegi sinu kui võhivõõra arvamus läheb korda, ja see, et sa arvad, et naiste elu mõte on omale mees saada, on tohutu small dick energy in my opinion. Teiseks, palun saage aru, et kõik inimesed ei ole ühesugused. Erinevad on inimeste tõekspidamised, normid, moraalid. Erinevad on inimeste eneseväljendus viisid. Jah, mina ka cringen kui satun mingi tüübi lehele kelle feed on 200 pilti tema paljast torsost, voi keegi kes flexib oma vanemate auto või uute adi kossidega, aga ma saan aru, et see on lihtsalt nende eneseväljendus viis mis teeb nad õnnelikuks. Ma ei võta aega enda päevast, et minna internetis alavääristama kedagi, kes käitub ja väljendab ennast teisiti kui mina.

Ma ei pea silmas, et kõik peaksid enda moraale ja uskumusi hakkama painutama, ja tegema midagi mis paneb neid ennast ebamugavalt tundma, kuid fakt on, et maailm areneb iga päev ja nii muutub ka ühiskond ja inimesed meie ümber. See mis oli okei 30 aastat tagasi, ei pruugi olla okei täna. See mis on tabu praegu, ei pruugi seda olla näiteks aasta pärast. Ja loomulikult on inimesi, kes endiselt mõtlevad nii, ja ka see ON OKEI! Mis aga ei ole okei, on see kui halvustad inimest, kelle argipäeva normaalsus erineb sinu omast. See teeb sinust minu silimis lihtsalt madalalaubalise matsi. Kui on neiu, kes tunneb ennast enda kehas hästi ja talle meeldib postitada endast napis riietuses pilte, siis kes tra oled sina talle ütlema, et tänu sellele on ta nüüd ‘damaged goods’? Nagu you go girl, show that peach. Ja pole vahet, kas su peps on suur või olematu, kas sul on ümber kõhu 'ujumisrõngas' või paistavad sul pluusi tõstes ribikondid. If it makes you happy ja kui sinule see pilt meeldib, siis go for it!

Ma võin 100% kindlusega öelda, et see neiu ei võtakski NEVER-EVER endale sellise konservatiivse mõttemaailmaga kitsarinnalist meest. See neiu tahab enda kõrvale kedagi kes mõistab tema väljendusviise, haibib teda veelgi ja tunneb uhkust, et tal on nii kuradi kuum ja enesekindel naine. Kes saab aru, et see kui neiu postitab endast paljastavamaid pilte, ei tähenda, et ta igat lambi jorssi panemas käib. Ja kui käibki? So what? Aasta on 2021 ja need ajad on möödas, kui seda tehti salaja ja teki all. Normaliseerige seksuaalsus ja saage aru, et see on okei kui mõnele inimesele meeldib rohkem seksida kui mõnele teisele. See ei tähenda, et üks või teine variant neist inimestest oleks kehvem või parem.

Topic mis on ka praegusel hetkel teemakohane. OnlyFans, kus on endale kasutajad teinud paljud eesti tüdrukud, sealhulgas ka mina. Igatahes, sain ma eile tiktok'is kommentaari oma videole sisuga umbes, et 'kui su peas mõistust pole ja ainus võimalus raha saada on OF'is enda keha müüa..'. Ja lihtsalt kuuuii räigelt see kommentaar mind naerma ajas. Kas te olete mõelnud kunagi sellele, et totsid ei ole onlys sellepärast, et 'neil ei ole muud võimalust', vaid kuna neile actually MEELDIB seda teha? Kui see sama tüüp nüüd kuuleks, et on kuid kus ma enda 'päevase tööga' teenin kuskil 2-3k... Kelle jaoks see on suur number, ja kelle jaoks mitte, aga pigem kaldun arvama, et siin eestis on see küllaltki hea tasu. Ja ma ei pannud seda numbrit siia selleks, et flexida, vaid selleks, et oleks aru saada, et tegelikkuses ei ole mul mitte mingit tungivat vajadust of'is enda 'keha müüa'.

Mulle on endast sellise alatooniga pilte meeldinud teha reaalselt ajast kui olin mingi äkki 14(?), ehk siis üle 10 aasta juba. Aga praktiliselt kunagi ei postitanud ma kuskile neid, kuna noh 'ühiskonnanormid' ja et 'mis must küll arvatakse' jne. Aga nagu fuck that. Ausalt see hetk kui mind enam ei kottinud mida inimesed ümber ringi mõtlevad, living my best life since. Loomulikult ei ütle ma, et mulle KELLEGI arvamus korda ei lähe, aga fakt on, et need lähedased inimesed kelle arvamus sulle tõesti midagi maksab, ei hakka kunagi sind judge'ma, kuna paratamatult ümbritseme ennast inimestega kes vibe'vad meiega sarnaselt, kes tunnevad meid ja meie eripärasi ning on meile sarnased. Ehk siis if you have a problem with somebody, call them and tell them. If you don't have their number, you don't know them enough to have a problem! Capiche?

Lõpetuseks. Jah, me elame eestis, kus on sõnavabadus ja loomulikult on sul õigus enda arvamusele, AGA enne kui seda avaldad, mõtle. Mõtle kas su arvamus on oluline, kas see muudab midagi ja kas selle avaldamine väärib sinu aega. Mida rohkem annad endast negatiivsust, seda rohkem saad seda ka tagasi. Armastame üksteist, oleme sallivamad, elame ja laseme ka teistel elada.

mina out, peace